Aarius

Sama tähtis, nagu jäätmete tekke vähendamine ja liigsete asjade kodulähedasse taaskasutusse andmine, on ka jäätmete mõistlik kogumine. Hästi korraldatud prügimajandus muudab meie hoovid korrapärasemaks, keskkonnasõbralikumaks, funktsionaalsemaks ja hubasemaks ning jäätmete liigiti kogumise mugavamaks ja soodsamaks.

Jäätmekorraldust on võimalik nutikalt lahendada

Mis meenub seoses prügikonteineritega hoovis? Mure ülejääkidest huvitatud lindude-loomadega, kes sikutavad konteinerist jäätmeid hoovis laiali; tuule poolt pikali puhutud konteinerid; jäätmete ületäituvuse, suure lumesaju või autode kinni parkimise tõttu prügiveofirma mitteteenindamised; eluheidikute poolt konteinerites taara või muude jäätme otsimine; võõraste möödaliikujate poolt jäätmete konteineritesse panemine; visuaalne segadus ning kuumematel suvedel kaasnev hais.

On hea, et mõistliku ja läbimõeldud planeerimise korral on tegelikult võimalik jäätmekorraldus nutikalt lahendada. Maja jäätmemajandust korrastades saab kaotada kõik ülaltoodud mured, muuta prügi väljaviimine elanike jaoks stressivabaks tegevuseks ja tekitada hoovi kasutatavat ruumi juurde.
Jäätmete koondamiseks ja nägusaks paigutamiseks on mitmeid viise: konteinerite piiramine aia või hekiga, kauakestva jäätmemaja ehitamine või hoopis jäätmete süvamahutite kasutuselevõtt.

Konteinereid koondav jäätmemaja

Üheks võimaluseks on paigutada jäätmekonteinerid majakesse, mis annab prügimajandusele nägusa raamistiku ja võimaldab konteinereid vaid omadel elanikel kasutada. Lisaks saab ruumi millegi mõnusa – istumisnurga, varjualuse, mänguväljaku, peenrakastide, parkimise, rattahoidjate, rattamaja – jaoks.

Mida soovitame arvestada AARIUS jäätmemaja valikul?

• Maja suuruse valikul tasub vaadata tänast jäätmete mahtu ja mõelda, kas praeguse võimaliku ületäituvuse või täiendavate jäätmeliikide (klaas, pakend) lisandumise tõttu võib tekkida tulevikus vajadus konteinerite arvu suurendada.
• Kui teame juba maja mõõte, saab vaadata, kas ja kuidas see sobib suuruselt praegusesse asukohta. Paigutuse puhul on oluline kooskõlastada jäätmemaja lahendus ja asukoht kohaliku omavalitsusega. Samuti, et maja alla ei jääks tehnovõrke ja -trasse. Kui need on planeeritud jäätmemaja asukoha vahetus läheduses, siis tuleb asukoht kooskõlastada ka tehnovõrkude ja -trasside omanikuga.
• Jäätmemaja asukoht, ligipääs ja ukse avanemise suund peavad olema läbimõeldud ja lähedal nii elanikele prügi väljaviimisel kui ka jäätmeveoautole.
• Kui ühistu maa peal sobivat asukohta ei leidu, on sageli jõutud kokkuleppele ka kohaliku omavalitsusega, kelle maale jäätmemaja paigaldada. Sel juhul väljastab kohalik omavalitsus korteriühistule maa-ala kasutusõiguse kokkuleppe.
• Majale sobiva fassaadikatte valikul vaadatakse, millised toonid ja materjalid (puit, plekk, võrk, komposiitlaudis) ümbritsevate hoonetega kõige paremini sobivad. Meie kliendid eelistavad sageli määrdumise vältimiseks tumedamaid toone.
• Maja karkassi valikul on samuti mitmeid võimalusi. AARIUS jäätmemajad püstitakse enamasti kuumtsingitud terasprofiilile, mis tagab selle pika ea.
• Võrgu osakaalu valides tasub arvestada, et võrkpind tagab hea õhuliikuvuse ja on soodsam, aga ei varja täielikult prügikonteinerid ega takista vihma ja lume ligipääsu.

Lisavõimalused turvalisuse suurendamiseks

Mõnes piirkonnas tuleb mõelda ka vandalismile ja võõra prahi vältimisele. Selleks on mitmeid lahendusi.

• Kaamera ja kaameravalve infosiltide paigaldamine.
• Valgustuse lisamine prügimaja külge. Liikumisanduritega lambid säästavad elektrit ja on ka märguandeks, et keegi on jäätmemajas või selle läheduses.
• Prügimaja lukustamine. Reeglina valitakse prügimajale tavalukk, aga lukku on võimalik sarjastada ka kortermaja võtmega, kasutada koodlukku või jäätmeveofirma lukku.

Uue põlvkonna lahendus on süvamahutid

Mis oleks, kui peidaksime jäätmemahutid maa sisse? Prügimaja alternatiivina üha populaarsemaks muutuvad maa-alused prügikonteinerid on esteetiliseks viisiks oma kodumaja prügi sorteerimisel ja liigiti kogumisel.

Kuidas BAGIO süvamahutid toimivad

• Tugevast hermeetilisest materjalist torukujulised mahutid paigutatakse kõrvuti maapinda, välja jääb vaid visuaalselt ilus maapealne osa.
• Mahuteid on erineva laiuse ja sügavusega (süvamahutid 5m³, 3m³, 1,3m³; pool-süvamahutid 3m³, 1,8m³, 0,9m³; maa-pealsed mahutid 1,5m³, 2,5m³). Seega mahub jäätmeid süvamahutitesse ja väiksemale maa-alale rohkem kui tavalisse prügikasti.
• Tühjendamisel tõstetakse mahuti kaane külge kinnitatud kott jäätmeveoauto kohale ning jäätmete tühjendamine toimub koti põhja kaudu lihtsalt, kiirelt ja vaikselt.
• Tänu sügavusele on madala temperatuuri tõttu ebameeldiva lõhna tekkimine ja levimine minimaalne, jäätmed on kaitstud lindude ja loomade eest.
• Süvamahutid ei vaja reeglina hooldust ega pesu ja on pikaajaliselt madalama hoolduskuluga.
• Võttes arvesse maa-aluseid tehnovõrke ja jäätmeveoauto ligipääsu, on mahutid kergesti paigaldatavad kõikjale.

Süvamahutite kaalumisel tuleks uurida kohalikust omavalitsusest, kas piirkonna jäätmevedajal on olemas vastav tõstetehnika ja milline võiks olla süvamahutite jaoks sobilik asukoht.

Mida toob tulevik?

Liigume prügi sorteerimisel vähemalt viie erineva jäätmeliigi eristamise poole ja see on ka parim viis meie tarbimise jääke uuesti mõistlikult kasutusse saada. Leides uue struktuuriga jäätmemajandusele nägusa lahenduse, loome oma koduhoovist mõnusa keskkonna, mis aknast kena vaadet pakub ja kus pere ja naabritega elust rõõmu tunda.

Kui suhted kõrvalasuvate majadega on head, siis tasub mitme ühistu peale üks suurem jäätmemaja või süvamahutite ala rajada. Selline lahendus loob rohkem ruumi muuks kasutuseks ja annab ka rahalise võidu.

Soovin kõigile inspireerivat kevadet ja head pealehakkamist oma koduhoovi kodusemaks loomisel. Kui vajate selles nõu ja abi, võtke julgesti ühendust!

Tõnu Pippar
Aarius Haljastus OÜ

Peamiselt laudisega kaetud erinevas suuruses AARIUS jäätmemajad

Profiilplekist seintega 1/3 ulatuses õhuvahetusele avatud AARIUS jäätmemaja

Jäätmemaja värvitoonid tasub sobitada eksterjööriga.

Ühistute koostöös valminud püstlaudisega kahepoolne AARIUS jäätmemaja

Liugustega AARIUS jäätmemaja lahendus, mis varjab oma sisu elegantselt pilkude eest

Maatasapinnast allapoole ulatuvaid BAGIO süvamahuteid pakutakse nii erineva suuruse, läbimõõdu kui ka sügavusega

Tõenäoliselt on 2023. aastal korteriühistutel taas võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Toetuse taotluse esitamise tähtaeg 1.märts 2023. Selleks, et projekt, ehitusluba, rajamistööde pakkumised ja nõuetekohane taotlus oleksid olemas õigeaegselt, soovitame tegevusi ette planeerida. Tellige parkla-heakorraprojekt juba täna! Rohkem infot: https://www.tallinn.ee/Teenus-Hoovid-korda-toetus.

VAATA KA “ABIKS TAOTLEJALE”

Mille alusel toetust antakse

“Hoovid korda” toetuse määramise aluseks on:

Projekti Hoovid korda raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord (edaspidi) kord.

Toetuse suurus ja toetavad tegevused

Toetust antakse Tallinna linnas tegutsevale korteriühistule (taotleja) kuni 70% projekti maksumusest.

Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel järjestikusel aastal kokku, kusjuures toetust eraldatakse Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires.

Arvestada tuleb, et toetus makstakse Tallinna Kommunaalameti poolt välja pärast objekti valmimist ja selle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist!

Kulutuste tegemisega ei tohi alustada ja kulutuse tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. Taotluse esitamisega ei ole veel garanteeritud toetuse saamine, seega on kuni kinnituskirja saamiseni kulutuste tegemine omavastutusel.

Toetatakse tegevusi, mis on suunatud nende objektide heakorrastamiseks, mille asukoht on korterelamu(id)t ümbritseval või korterelamute vahele jääval maa-alal. Toetatavad tegevused (nii linna maal kui korteriühistu maal) on loetletud korteriühistute toetamise korra lisas 1.

Toetust taotletakse tööde tegemiseks enne nende elluviimist

Taotlejal peab olema pädeva asutuse kooskõlastus, kui seda on vaja linna õigusaktide alusel või ehitusteatis või –luba, kui asjaomaste tööde tegemiseks on ehitusteatis või –luba nõutav ehitusseadustiku alusel.

Taotluses tuleb märkida projekti eelarve, tehtavate tööde kirjeldus, ehitusteatise või –loa number, kui kavandatava töö tegemiseks on see nõutav ja raieloa või hoolduslõikusloa number, kui luba on nõutav.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: taotlejal puudub riiklike ja kohalike maksude võlg ning tal kas ei ole linna ees muid võlgnevusi või on ajatatud võlgnevused tasutud maksegraafiku kohaselt; taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust; taotleja peab olema kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse enne taotluse esitamist.

Taotlusele lisatakse:

korteriühistu üldkoosoleku või põhikirjast tuleneva volituse korral juhatuse protokoll, mis sisaldab otsust teha hoovi korrastamiseks vajalikud tööd ja kinnistust, et taotleja on võimeline taotluses märgitud tööd tegema enda rahaliste vahenditega ning on arvestanud asjaolu, et taotluse rahuldamise korral väljamakstav toetus võib olla toetuse miinimummääras,
vähemalt kaks hinnapakkumist koos vastavate pakkumiskutsetega ning põhjendus taotleja valitud hinnapakkumise kohta, kui ei valitud kõige odavamat hinnapakkumist,
pädeva asutuse kooskõlastused kui need on nõutavad,
kavandatava töö nõuetekohaselt kooskõlastatud projekt või projektijoonis.

Taotluse täitmiseks ja esitamiseks sisene Tallinna tegevus- ja projektitoetusete registrisse (TTR) toetuse registrisse

Tegevuste loetelu, millele võib projekti „Hoovid korda” raames toetust taotleda

TEGEVUS

TEGEVUSE KIRJELDUS

1. Teeremont

Hoovi teekattes olevate aukude remont immutusmeetodil, väga halvas seisukorras teede katmine freesipuruga

2. Kõnnitee rajamine või remont

Kõnniteede ehitamine korteriühistu maja esiste väljakujunenud jalgradade asemele, olemasoleva kõnnitee asfaltkatte parandamine või uuendamine

3. Sademeveeprobleemi lahendamine

Kraavide puhastamine, sademevee immutamine pinnasesse, sademevee juhtimine koos- või lahkvoolsesse kanalisatsiooni kooskõlastatud projekti kohaselt

4. Haljasala, puhkeala vms kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine

Olemasoleva haljasala murukatte korrastamine. Hõlmab madalamate alade täitmist mullaga, muru külvamist, probleemkohtade katmist murumätastega

5. Kõrghaljastuse rajamine või parendamine

Kõrghaljastuse planeerimine lagedale platsile, väljalangenud puuistikute asendamine, olemasolevate puude korrastamine, probleemsete puude mahavõtmine

6. Mängu- või spordiväljaku vms kasutamiseks avatud vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine

Mänguväljakul olemasolevate ronimispuude korrastamine, värvimine, uute ronimispuude paigaldamine, uue mänguväljaku rajamine, korvpalliplatsi rajamine ja korrastamine

7. Parkimisplatsi rajamine või parendamine

Olemasoleva parkimisplatsi asfaltkatte parandamine, asfaltkatte uuendamine, parkimisplatsi rajamine, olemasoleva parkimisplatsi laiendamine, parkimiskohtade tähistamine, parkimiskorda reguleerivate liiklusmärkide paigaldamine

8. Prügimaja või prügikonteinerite platsi rajamine või parendamine

Prügimaja rajamine, prügikonteinerite platsi rajamine või korrastamine

9. Tänavavalgustuse paigaldamine või parendamine

Tänavavalgustuse paigaldamine, olemasoleva tänavavalgustussüsteemi korrastamine

10. Aia või piirde rajamine või parendamine, sh tõkkepuu paigaldamine

Olemasoleva aia või muu piirde korrastamine, uue rajamine, piirdeheki korrastamine või rajamine

11. Hoovi inventari paigaldamine või korrastamine

Istepinkide paigaldamine, olemasolevate istepinkide korrastamine, vaibakloppimispuude ja pesukuivatusraamide korrastamine või paigaldamine

12. Korteriühistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni vahelise liitumispunkti ümberehitamine

Järjestikku vee- ja kanalisatsiooniühendusega elamutele, mille vee- ja kanalisatsioonisüsteemil on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga üks liitumispunkt, eraldi liitumispunktide rajamine kooskõlastatud projekti kohaselt

13. Abihoone rekonstrueerimine või lammutamine

Hoovis asuva amortiseerunud kuuri rekonstrueerimine või lammutamine

14. Rattamaja rajamine

Jalgrataste turvaliseks hoidmiseks mõeldud rattamaja rajamine

15.Turvakaamerate paigaldamine

Turvakaamerate paigaldamine korteriühistu hooviala turvalisuse tagamiseks

16.Supergraafika (seinamaalingu) loomine

Hoovide ilmestamine supergraafikaga

Kes saavad toetust taotleda

Toetust saavad taotleda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud korteriühistud.

Toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema tegutsenud vähemalt kuus kuud. NB! Taotlejad peavad esitama korteriühistu eelmise aasta majandusaasta tulemiaruande.

Kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas linnaosa looduslike ja sotsiaalmajanduslike arenguvajaduste ja võimalustega.

Taotleja peab olema objekti kohta väljastanud vähemalt kolm identset vormikohast pakkumiskutset (vt. korteriühistute toetamise korra lisa 2) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga ja olema saanud vähemalt kolmelt erinevalt pakkujalt hinnapakkumised koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile.

Kui väljavalitud hinnapakkumine ei ole odavaim, siis peab hinnavõrdlustabelis (vt. korteriühistute toetamise korra lisa 4) valikut põhjalikult selgitama. Kui hinnapakkumine on põhjendamatult kallis, võib see olla alus taotluse rahuldamata jätmiseks.

Taotleja juhtorgani liikmed ei tohi olla parima hinnapakkumise esitanud isiku juhtorgani liikmed või aktsionärid või osanikud.

Heakorrastatava või rajatava objektiga seoses tuleb meeles pidada, et:

Kõik projekteerimistööd ja ehitustööd peavad toimuma kooskõlas ehitusseadustikuga.
Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, kui see on nõutav.
Ehitamiseks peab olema ehitusluba, kui see on nõutav.
Ettevõtja, kes ehitab, projekteerib, teeb omanikujärelevalvet, teeb ehitusprojektide ekspertiise mitte korteriühistu majandamisel oleval kinnistul (linna maal) või avalikult kasutataval teel, peab omama registreeringut majandustegevuse registris (MTR) vastaval tegevusalal majandustegevusteate alusel.

Millest alustada

Kõigepealt tuleb hästi läbi kaaluda oma järgmiste aastate tegevus ja mõelda, mida on vaja hoovis heakorrastada või rajada. Toetus makstakse välja ühe kuu jooksul pärast tööde lõpetamist ja nõuetekohaste dokumentide linnaosavalitsuse poolt kinnitamist ja Tallinna Kommunaalametile esitamist. Toetust tuleb kasutada sihipäraselt, st üksnes nende tegevuste teostamiseks, milleks toetust taotleti.

Kui korteriühistul on kindel soov hoovi heakorrastada ning osa raha toetuse näol saada, siis ehitiste, pargi, haljastus- või puhkeala puhul korteriühistu peab:

taotlema projekteerimistingimused koostöös oma linnaosavalitsusega Tallinna Kommunaalameti projektide ja planeeringute menetlemise osakonnast. Linna maale rajatava objekti puhul projekteerimistingimused, ehitusloa taotluse ja kasutusloa taotluse, kui need on nõutavad, allkirjastab Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna juhataja Andre Künnapuu (Vabaduse väljak 10 III korrus)
tellima projekteerijalt ehitusprojekti ja kooskõlastama selle nõutavate ametkondadega, milliseid kooskõlastusi on vaja, määratakse ära projekteerimistingimustega
esitama projekti Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitusloa taotlemiseks ( kui see on nõutav)
ehitusettevõtja peab ehitama vastavalt ehitusprojektile ja taotlema Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt kasutusloa (kui see on nõutav)
Ehitusluba kontrollitakse taotluse vastuvõtmisel. See tähendab, et taotluse esitamise hetkel peab ehitusluba või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalik nõusolek (kui see on vajalik ehitusseadustiku mõistes) olema taotlusega koos esitatavate dokumentide hulgas.
Taotlejad, kes on saanud Tallinna Kommunaalametist kinnituskirja toetuse määramise kohta, võivad töövõtjale vajadusel tööde teostamiseks maksta ettemaksu omafinantseeringu arvelt.

Milliseid dokumente on vaja esitada

Toetuse taotlemiseks vajalikud allkirjastatud dokumendid tuleb esitada kahes eksemplaris. Esitama peab järgmised dokumendid:

Dokument

Kommentaar

Taotleja poolt allkirjastatud kaaskiri

Kaaskirjas peab olema märgitud taotleja nimi, registrikood ning loetelu üleantavatest taotluse koosseisu kuuluvatest dokumentidest

Vormikohane taotlus

Vormi (korteriühistute toetamise korra lisa 3) saab linnaosavalitsusest ja internetist aadressil http://www.tallinn.ee/hoovidkorda

Isikut tõendava dokumendi koopia

Taotluse esitaja peab esitama isikut tõendava dokumendi koopia ja kui taotluse esitajal puudub seadusjärgne esindusõigus, siis peab lisaks esitama tema volitusi tõendava volikirja

Korteriühistu eelmise aasta majandusaasta tulemiaruanne

Nimekiri peab olema taotluse esitamisele eelneva aasta aruanne

Korteriühistu üldkoosoleku protokolli koopia

Protokoll peab sisaldama korteriühistu otsust hoovi korrastamiseks vajalike tööde teostamise kohta ja kinnitust omafinantseeringu olemasolu ja suuruse kohta.

Vähemalt kolme erineva pakkuja hinnapakkumise koopiad koos vastavate pakkumiskutsete ja tehnilise spetsifikatsiooniga

Peavad olema omavahel võrreldavad. Pakkumiskutse vormi (korteriühistute toetamise korra lisa 2) saab linnaosavalitsusest või internetist

Pakkumiste hinnavõrdlustabel

Hinnavõrdlustabeli vormi (korteriühistute toetamise korra lisa 4) saab linnaosavalitsusest või internetist. Juhul, kui väljavalitud hinnapakkumine ei ole odavaim, peab hinnavõrdlustabelis olema objektiivne põhjendus.

Krundiplaan

Koos märkega korteriühistu majandamisel oleva kinnistu katastritunnuse kohta

Ehitusluba või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalik nõusolek

Kui see on vajalik ehitusseadustiku mõistes

Asukohajärgse linnaosa valitsuse kirjalik kooskõlastus

Dokument on vajalik juhul, kui ehitusluba või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjalik nõusolek ei ole vajalik

Heakorrastatava objekti kirjeldus ja fotod

Toetusega kavandatava tegevuse projekt või projektjoonis

Kuidas dokumente täita

Toetuse saamiseks vajalike dokumentide kogumist on soovitav alustada pakkumiskutsete laialisaatmisest. Kui hinnapakkumised on olemas, siis tuleb neist üks välja valida.

Hinnapakkumised

Hinnapakkumise jaoks on vaja saata pakkujale (seadmete puhul müüjale ja ehitiste puhul ehitajale) vormikohane pakkumiskutse.Taotleja juhtorgani liikmed ei tohi olla parima hinnapakkumise esitanud isiku juhtorgani liikmed või aktsionärid või osanikud.

Kui korteriühistu on otsustanud, millistele tingimustele tulevane objekt peab vastama, siis tuleb need tingimused pakkumiskutse lisasse ehk tehnilisse spetsifikatsiooni kirja panna ja pakkujatele saata. Tehniline spetsifikatsioon tuleb koostada selliselt, et kõigile pakkumiskutse saanud hankijatele oleks loodud võrdsed võimalused ning neil oleks võimalus ka sisuliselt vastata.

Hinnapakkumised peavad olema võrreldavad.

Hinnapakkumise saamine võib võtta mõnest päevast mõne nädalani. Soovitav on üle kontrollida, kas hinnapakkumine vastab kõikidele pakkumiskutses esitatud nõudmistele.

Vaja on väljastada vähemalt kolm pakkumiskutset ja tagasi saada
kolme erineva pakkuja hinnapakkumised.

Kui hinnapakkumised on kätte saadud, siis tuleb kanda vähemalt kolme hinnapakkumise andmed hinnapakkumiste võrdlustabelisse (hinnapakkumiste võrdlustabel on esitatud lisas 4). Pakkumistest tuleb valida sobivaim, mis ei pea olema sugugi kõige odavam, kuid oma valikut tuleb objektiivselt ja veenvalt põhjendada, sest väljavalitud pakkumine ei tohi olla teistega võrreldes põhjendamatult kõrge. Koopiad objekti hinnapakkumistest (millest üks on väljavalitud hinnapakkumine) ja hinnapakkumistele vastavatest pakkumiskutsetest tuleb esitada taotluse koosseisus linnaosavalitsusele, originaalid peavad olema korteriühistus, kus neid saab vajadusel kontrollida.

Taotluse koostamine

Taotluse vormi saab linnaosavalitsusest või internetist, selle võib täita käsitsi või kasutada elektroonilist versiooni ning täita arvutis.

Enne taotluse täitmist loe kindlasti läbi avalduse lõpus olevad märkused. Täida taotlus TRÜKITÄHTEDEGA ja ridadele, kuhu ei pea midagi kirjutama, märgi sümbol “X”. Summad kirjutada taotluses TÄISEURODES.

Indikaatorilehe täitmisel pane tähele:

Lehel olevad küsimused käivad taotluse kohta.

Vastates küsimustele, pead valima ühe vastusevariandi. Vasta kõigile küsimustele! Kui taotletav objekt ei mõjuta küsitavat näitajat, siis vali neutraalne vastusevariant.

Taotluse esitamine

Toetuse saamiseks vajalik allkirjastatud taotlus koos taotluse koosseisus olevate dokumentidega tuleb esitada asukohajärgsesse linnaosavalitsusse kahes eksemplaris (originaal ja koopia).

Enne dokumentide esitamist tuleb üle kontrollida, et kõigil dokumentidel oleksid
õiged kuupäevad ja allkirjad ning et dokumendid oleksid esitamise hetkel kehtivad
ning projekti nimetus on kõikides nõutavates dokumentides sama.

Kõigil esitatud dokumentidel peavad olema kirjas korteriühistu õiged registreerimisnumbrid, esindajate andmed jm. Samuti tuleb jälgida, et samad numbrid ühtiksid taotluses ja hinnapakkumistes kirjas olevate numbritega.

Linnaosavalitsus teatab toetuse taotluste esitamise tähtaja ning infotelefoni taotluse ettevalmistamise nõustamiseks linnaosa koduleheküljel, ajalehes või muudes ametlikes väljaannetes.

Taotlusdokumentide esitajal tuleb kaasa võtta isikutunnistus või muu isikut tõendav dokument. Juhul, kui dokumendid toob linnaosavalitsusse taotleja esindaja, tuleb tal koos isikut tõendava dokumendiga esitada ka volikiri. Ka siis, kui korteriühistu esindaja ei ole kantud registrikaardile, tuleb tal esitada volikiri.

Taotluse kättesaamisel kontrollitakse taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ning taotlejale tagastatakse registreerimismärkega koopia tema kaaskirjast.

Kulutuste tegemist võib alustada alles pärast taotluse esitamist, kuid arvestama
peab sellega, et enne heakskiitva otsuse saamist teeb korteriühistu kulutused omal vastutusel.

Taotluse läbivaatamine

“Hoovid korda” toetuse taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine võib kesta kuni 40 tööpäeva, arvates taotluse esitamise tähtaja möödumisest.

Linnaosavanema haldusaktiga moodustatud hindamiskomisjon koostab nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse ja vormikohase ettepaneku, mille linnaosavanem kinnitab oma haldusaktiga. Linnaosavanem edastab kinnitatud paremusjärjestuse Tallinna Kommunaalametile, kes korraldab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia saatmise, arvestades taotluste paremusjärjestust ja rahaliste vahendite olemasolu.

Taotluse läbivaatamine ja hindamine linnaosavalitsuses

Taotluste ja taotlejate nõuetele vastavust kontrollitakse linnaosavalitsuses vastava 3-5 liikmelise hindamiskomisjoni poolt. Esmalt kontrollitakse, kas taotleja poolt esitatud andmed on tõesed. Kui taotluses või muudes esitatud dokumentides on ilmseid ebatäpsusi, saadetakse järelepärimine kas asjaomasele asutusele või taotlejale ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Linnaosavalitsuse hindamiskomisjoni iga komisjoniliige hindab iga vastavaks tunnistatud taotlust individuaalselt ja maksimaalselt on võimalik saada igalt komisjoniliikmelt kuni 100 hindepunkti. Kõik saadud punktid liidetakse kokku ning saadud summade alusel moodustatakse paremusjärjestus. Võrdse hindepunktide summa saanud taotluste koht paremusjärjestuses otsustatakse komisjoni liikmete hääletuse tulemuste alusel. Komisjoni otsus võetakse vastu poolthäälteenamusega.

Hindamiskomisjoni koosoleku tulemuste põhjal koostatakse vormikohane komisjoni ettepanek linnaosavanemale kinnitamiseks. Pärast seda kui linnaosavanem on komisjoni ettepaneku kinnitanud oma haldusaktiga, edastatakse komisjoni ettepanek koos hindamislehtedega ja hinnavõrdlustabeliga Tallinna Kommunaalametile.

Lõppotsuse tegemine

Tallinna Kommunaalameti juhataja teeb oma haldusaktiga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluste paremusjärjestuse alusel arvestades Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud sihtotstarbeliste tegevuskulude eelarvelist summat.

Positiivne vastus

Juhul, kui otsus on positiivne, saadetakse korteriühistule taotluse rahuldamise otsuse koopia, Kommunaalameti juhataja poolt allakirjutatud kinnituskiri kahes eksemplaris ja kuludeklaratsiooni vorm posti teel 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

Üks kinnituskirja originaaleksemplar tuleb korteriühistu esindajal allkirjastada ja Kommunaalametile tagasi saata, koopia allkirjastatud kinnituskirjast tuleb saata linnaosavalitsusele ning teine originaaleksemplar jäetakse korteriühistule – nii annab korteriühistu oma nõusoleku, et võtab vastu määratud toetuse koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Ära ei tohi unustada kinnituskirjale allkirjastamise kuupäeva märkimist! Juhul, kui korteriühistu kirja õigeaegselt ei tagasta, loetakse see toetusest loobumiseks.

Allkirjastatud kinnituskirja peab Kommunaalametisse tagastama
15 kalendripäeva jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast.

Kinnituskirja tagasisaatmisega kinnitab taotleja, et on nõus toetust vastu võtma, alustama kavandatud töödega, täitma toetuse saamiseks esitatud nõudeid, tagama objekti korrashoiu, säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 7 aasta jooksul objekti ülandmis-vastuvõtmoise akti allkirjastamisest ning objekti korrashoiu, kui see on samal otsatrbel kasutusel ka pärast 7 aasta möödumist. Juhul kui objekti on kasutatud mittesihipäraselt, maksma saadud raha Tallinna Kommunaalameti nõudmisel tagasi. Toetuse saaja lubab linnaosavalitsusel teostada järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle.

Negatiivne vastus

Linnaosa valitsus saadab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse koopia 3 tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt, arvates otsuse tegemisest.

Tööde teostamine

“Hoovid korda” toetuse positiivse otsuse korral sõlmib korteriühistu vajadusel kahe- või kolmepoolse lepingu töövõtja ja linnaosavalitsuse vahel tööde teostamiseks.

Tööde teostamisega ei tohi alustada ja kulutuste tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval. Taotluse esitamisega ei ole veel garanteeritud toetuse saamine, seega on kuni kinnituskirja saamiseni kulutuste tegemine omavastutusel.

Teostatud töö kontrollimine

Enne toetuse väljamaksmist kontrollitakse objekti vastavust taotlusele kohapeal ning seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid on linnaosavalitsusse esitatud.

Linnaosavalitsuse järelevalve teostaja kontrollib kulutusi tõendavate dokumentide õigsust ning koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalve teostaja ja taotleja. Järelevalve teostajal on õigus teha toetuse saajale järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutus.

Kommunaalamet kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud taotluses kavandatud tegevuste eest täielikku või osadena tasumist tõendavat kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumente.

Toetuse väljamaksmine

Kui teostatud töö kontrolli tulemus on positiivne, maksab Tallinna Kommunaalamet toetuse korteriühistule välja linnaosavalitsuse poolt kinnitatud kuludeklaratsiooni, töövõtja arve/arvete ja akti/aktide alusel.

Nõuetekohaste kulutuste teostamist tõendavate dokumentide esitamisest
kuni väljamakse tegemiseni võib minna aega kuni 1 kuu.

Pärast väljamakse tegemist taotluste toimikud arhiveeritakse ja säilitatakse linnaosavalitsuses vähemalt 7 aastat. Toetuse saaja peab säilitama toetuse taotlemise ja projekti teostamisega seotud dokumente 7 aastat.

BLANKETID

Korteriühistule

KONTAKT

Toetuse taotlus koos nõutavate dokumentidega tuleb esitada asukohajärgsesse linnaosavalitsusse:

Haabersti Linnaosa Valitsus
Aadress:Ehitajate tee 109a/1
Telefon:6404811
E-post:marianna.otsa@tallinnlv.ee

Kristiine Linnaosa Valitsus
Aadress:Metalli tn 5
Telefon:6457125
E-post:liina.marrak@tallinnlv.ee

Lasnamäe Linnaosa Valitsus
Aadress:Pallasti tn 54
Telefon:6457761
E-post:danel.suurtamm@tallinnlv.ee

Nõmme Linnaosa Valitsus
Aadress:Valdeku tn 13
Telefon:6457320
E-post:haidee.kivimagi@tallinnlv.ee

Pirita Linnaosa Valitsus
Aadress:Kloostri tee 6
Telefon:6457610
E-post:jekaterina.laidinen@tallinnlv.ee

Põhja-Tallinna Valitsus
Aadress:Kari tn 13
Telefon:6457069
E-post:mai.suurlaht@tallinnlv.ee

Tallinna Kesklinna Valitsus
Aadress:Nunne tn 18
Telefon:6457264
E-post:riina.parm@tallinnlv.ee

Tallinna Linnavaraamet
Aadress:Vabaduse väljak 10
Telefon:6404296
E-post:lya.kalpus@tallinnlv.ee

Täiendava informatsiooni saamiseks tuleb pöörduda oma linnaosa valitsuse või Tallinna Kommunaalameti poole.

BAGIO ruumisäästvad jäätmete süvamahutid korterelamule aadressil Välja 8, Kristiine, Tallinn.

Täpsem info BAGIO jäätmete süvamahutite kohta siin: https://aarius.ee/toode/bagio-jaatmete-suvakogumismahutid/
Hinnapäringu või küsimuste korral kirjutage haljastus@aarius.ee või helistage 555 11 719.

Istutusaja valimine

Paljasjuursed lehtpuud istutatakse kevadel, sel ajal kui nad veel on puhkeseisundis või sügisel ennem pakaseid. Juurepalliga puu istutamiseks on kõige parem aeg kevadel (aprillist-maini) ennem pungade puhkemist ja sügisel oktoobris peale lehtede langemist. Külmakindlatel liikidel loetaks sügisest istutamist paremaks, kui kevadist istutamist, sest taimel on piisavalt aega uueks kasvuperioodiks juurduda. Kui on olnud külm talv ja aias savine muld on kevadine istutamine aga parem. Okaspuud istutatakse kevadel ja sügis. Nende parim istutusaeg oleks vara sügis (august- september)

Konteinertaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul kuni maa külmumiseni.

Sügisel istutatud puud ei tohiks tagasilõigata ega väetada, kuna see soodustab soovimatut kasvu. See töö tuleks jätta kevadeks.

Istutusaugu kaevamine

Istutusaugu suurus peaks olema vähemalt 2 korda sügavam ja laiem, kui on juurestik või juurepall. Taime paremaks juurdumiseks istutusaugu põhi ja seinad kobestada. Kui istustusaeugu põhjas on vettpidav kiht või savi, (selle kontrollimiseks valaga istustuagu põhja vett, kui vesi aeglasel ei imbu vaib jääb põhja pidama) siis tuleb sellest kihist 2-3 auku läbi puurida ja täita sõreda kruusaga, mis liigse vee ära juhib

Tugiteiba paigaldamine

Tugiteiba funksioon on kaitsta puud tuule eest. Kui tugiteivast ei paigaldata siis tuul liigutab puud ning takistab puul uute narmasjuurte välja arenemist ning seeläbi vee ja toiteainete omandamist. Toed peavad vastupidama vähemalt kaks aastat. Tugiteiva pikkus ei tohiks ulatuda võresse. Sidumiskohta peaks jääma 20-25cm madalamale tugiteiba otsast. Madalamale sidudes võib tuul ikka puu kergesti ära murda. Puu ja tugiteiba vahe peaks olema käelaba laiune.

Mulla parandamine

Mulla parnadamiseks võib istutusaugut väljatõstetud mulla segada hästi lagunenud kompostiga 2:1. Orgaanilist massi ei tohiks sügavamale, kui 35 cm sisse segada kuna sügavamates mullakihtides on vähe õhku ja tekib mädanemine ja sellest omakorda juurte kahjustused.

Istutuslõikus

Suvehaljaste liikide puhul on istutamise ajal tehtav lõikamine tavaline harvenduslõikus, mille käigus

kaheladvalistel üks eemaldatakse,
hõõrutud oksad eemaldatakse,
haiged ja vigased oksad eemaldatakse kuni haavani,
vesivõsud ja liiga alla kasvavad oksad eemaldatakse.

Puu lõikuse aeg valitakse vastavalt liigile. Liialt suur lõikus nõrgendab kasvama hakkamist. Mahlajookvaid puid(kased, vahtrad, lepad ja pähklipuud) ei tohi lõigata enne pungade puhkemist. Peamiselt lõigatakse ära kahjustatud juured. Juurteotste kärpimine soodustab narmasjuurte arengut.

Puu paigaldamine Istutusauku

Juurte leotamine vees ennem istutamist soodustab kasvamaminekut. Istutamisel jälgida, et paljasjuursetel taimedel oleksid juured ühtlaselt jaotunud ja juureotsad allapoole. Taimi istutatakse sama sügavale, kui ta puukoolis kasvasid..Juurekael peab jääma mullapinna tasandile. Parem on istutada natukene kõrgemale kui liiga sügavale. Istutussügavus on äratuntav juurekaelal oleva tumeda ringina. Istutussügavust tuleb kontrollida ennem, ku istutusauk kinni aetakse. Kõige lihtsam on seda teha rehavarrega või toika asetsemisega risti üle istutusaugu serva. Mullapalliga taimed istutatakse nii sügavale, et mullapall oleks kergelt mullaga kaetud. Mullapalli ümber olev kangas sõlmitakse lahti ja jäetakse istutusauku. Pärast istutusaugu mullaga täitmist tuleks muld puujuurte ümber jalaga tugevalt kinni astuda, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga.

Sidumine

Puude sidumiseks on müügil palju erinevaid materjale, kõige parem neist on kookosnöör ja kummipael. Sidumisel jälgida, et ei vigastaks puu koort. Sissesoonimise vältimiseks peab side olema vähemalt 4cm laiune. Sidemeid kontrollitakse vähemalt iga poole aasta järel. Puu tüve kasvamise tõttu hakkavad sidemed sisse soonima ja tuleb teha uus sidumine.

Kastmine

Peale istutamist tehakse kastmisnõgu ümber puu. See täidetakse veega (20-50l vett taime kohta). Kevadistel kuivperioodidel ja esimesel kasvuaasta suvel tuleb taimi kindlasti järjepidevalt kasta . Suurem veepuudus on taimedele ka juunis, kui toimub teine võrsumine. Puid tuleb niikaua kasta, kuni juured on arnenud võra piirile.

Multšimine

Mulla kaitsmiseks kuivamise, erosiooni ja umbrohtumise eest võib mullapinna multšida puukooremultšiga. Multšikihi paksus peaks olema 5-7cm. Kooretükkide suurus võiks olla 10mm-80mm. Loomulikult peab olema kasutatva puukoor kahjulikest ainetest vaba.

„Tüüpprojekt AARIUS“ valmis majaprojekti valimine on odavam ja kiirem lahendus kui arhitektilt eritellimusprojekti tellimine. Loe lähemalt: https://aarius.ee/tootekategooriad/projekteerimine-ja-ehitus/

Tüüpprojektide hulgast on kliendil võimalik valida ehitatava maja jaoks sobilik lahendus, mis isegi kui seda on tarvis veidi muuta, on kiirem ja odavam kui eritellimusprojekti tellimine. Samas tähendab omanäolist kodu eelistava kliendi jaoks tüüpprojekt ohtu, et maja sarnaneb naabri või lausa kogu piirkonna elamutega, kirjutab 1. juuni Äripäev ehituse rubriigis.

OÜ Aarius Projekt müügijuhi Viktor Koka sõnul võimaldab eritellimusprojekt tellijal saada sellise kodu, nagu ta soovib – tulemus on maksimaalselt kliendi soove arvesse võttev ja ainulaadne.

OÜ Finnlog müügijuht Tõnu Niidi rääkis, et kui viis-kuus aastat tagasi müüdi enamasti tüüpprojekte, siis nüüd on rõhuasetus liikunud pigem individuaalsete lahenduste poole.

Ettevõte, mis on eramuehituse vallas keskendunud liimpalkkonstruktsioonist elamute ja suvemajade projekteerimisele ja ehitamisele, peab uue lähenemise põhjuseks kliendi maitse muutumist ning nõudlikkuse kasvu. “Meieni jõudvatest klientidest eelistab kaks kolmandikku tüüpprojekti asemel individuaalset lahendust,” märkis Niidi.

Niidi sõnul võib öelda, et nooremapoolsed pered, kelle rahalised võimalused on ahtamad kui teadlikumal ja nõudlikumal ostjal, kipuvad eelistama tüüplahendusi.

Teise tüüpprojekte eelistava grupi moodustavad vanemad kliendid, kellel lapsed on kodust välja kolinud ja kelle eluase on seetõttu jäänud üksinda elamiseks liiga suureks, mistõttu eelistatakse mõistlikuma suurusega palkmaja linna läheduses.

Tüüpprojekt vajab kohendamist

Majade projekteerimise ja ehitusega tegeleva OÜ Nord Homes müügijuhi Kristjan Vendiku sõnul võib tüüpprojektide peamiseks eeliseks projekteerija seisukohast pidada nende “ühe korra valmis tegemise vaeva“. Ehk valminud projektipakki, mis võib lisaks hoone joonistele sisaldada ka eriosasid nagu elekter, vesi, kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, on võimalik pakkuda mitmele kliendile korraga.

“Ent praktika näitab, et klientide erisoovide ning kinnistu eripärade ja asukoha tõttu ilmakaarte suhtes tuleb ka tüüpprojekte alati kohendada,” lisas Vendik.

OÜ Aarius Projekt tegevjuhi Tõnu Pippari sõnul saab tellijate maitse-eelistustest tingituna rääkida tüüpprojektide vallas ka tootearendusest. Antud kontekstis tähendab tootearendus seda, et projekteerimisbüroo arhitekt selgitab välja eritellimusprojekte eelistavate klientide soovid ja vajadused ning lähtuvalt trendidest arendab välja uued tüüperamu lahendused.

“Selle tulemusena on uutel klientidel võimalik valida sobilik maja tüüplahendus. Isegi kui seda on tarvis veidi muuta, on kliendil võimalus saada see ajaliselt valmis kiiremini kui eritellimusprojektiga lahendust otsides või ruumilahendusi ümber mängides,” selgitas Pippar.

Paindlikkuse vajalikkust tüüpprojektide puhul tunnistas ka Niidi. Tema sõnul võimaldab tüüpprojekt selle valinud kliendil vastavalt oma soovile projektis teha muudatusi. “Kui tellijat häirivad teatud detailid, näiteks liiga pikad koridorid või liiga hämarad ruumid, saab projekteerimislahendusi jooksvalt muuta,” märkis Niidi.

Üleliigne magamistuba projektist välja

Niidi tõi näiteks, et kui tüüpmajas, mille kogupindala on 180 ruutmeetrit, on projekti järgi liigne magamistuba, mis leiaks harva kasutust, ei pea sellega leppima. Selle asemel, et maksta hoone koguhinnana tuhandeid eurosid rohkem, kui tegelikud vajadused nõuavad, on mõttekam magamistuba ehitamata jätta. Individuaalse eskiisiprojekti koostamise eest tuleb tellijal küll ise tasuda, kuid kokkuvõttes on lõpptulemus soodsam kui pakutav tüüplahendus.

Vendiku sõnul näitab nende praktika, et alati tuleb kohendada puitmajade tüüpprojekte. “Kliendi projektid kohandame alati ümber vastavalt meie puitkonstruktsioonidele, mille tulemusena võib muutuda seinte ja muude kandvate konstruktsioonide paksus,” märkis Vendik.

See on tingitud sellest, et kuigi laias laastus on majatehaste standardelemendid küll sarnased, on neil mõningaid spetsiifilisi eripärasid. Sestap on tüüpprojektide koostajatel raske teha kõikidele majatehastele sobivat projektlahendust. Tõsi, kivimajadele koostatud tüüpprojektide puhul on Vendiku sõnul kohandamist vähem.

Koka sõnul võivad tüüpprojektide ja eritellimuslahenduste hinnad erineda mõnekümnest protsendist kuni mitme korrani. Määravaks on töö maht.

Niidi sõnul on arusaam tüüpprojektist kui taskukohasemast lahendusest osaliselt müüt. “Hinna juures saab määravaks siiski materjalide kulu ja töötundide arv,” märkis ta. Näiteks on tema sõnul ette tulnud, et eritellimusel tehtud täiendustega hoone tuleb kokkuvõttes soodsam kui tüüplahendusega ehitis.

Hea arhitekt ei paku kliendile ainult soovitud projekti, vaid ka hoone projekteerimiseks vajalikku lisainformatsiooni, mõistlikke lahendusi ja koostööd usaldusväärsete partneritega.

Maja projekteerimine saab reeglina alguse kliendi antud lähteülesandest, mis kirjeldab olemasolevat olukorda ning soovitud tulemust. Projekteerimisbüroo Aarius Projekt OÜ müügijuht Viktor Kokk nendib, et klient võiks arhitekti või arhitektuuribüroo esindajaga kohtumiseks pisut ette valmistuda ning osata vastata võimalikele täiendavatele küsimustele, mis puudutavad nii objektiivseid tingimusi nagu krundi võimalused ja piirangud kui ka subjektiivseid asjaolusid ehk oma soove ja alternatiive. Samuti ei tohiks olla tagasihoidlik omapoolsete küsimuste või ettepanekutega.

Lisaks on asjadest selge pildi saamiseks vajalikud ka kõik teemat puudutavad dokumendid. Uuseramu projekteerimist alustades tuleb kontrollida detailplaneeringu olemasolu, mis võimaldab omakorda küsida kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimusi. Sageli ei väljasta aga omavalitsused tingimusi, viidates seaduses jäetud võimalusele projekteerida hooneid ainult detailplaneeringu alusel. Sellisel juhul on oluline valida kogenud arhitekt, kes suudab koostada kvaliteetse projekti ilma projekteerimistingimusteta.

„Uuseramule ehitusloa saamiseks piisab tavaliselt ehitusprojektist eelprojekti staadiumis. Ehitustöödeks on vajalik aga oluliselt suurem projekti detailsus ning teema põhjalikum käsitlus, muuhulgas ka kandekonstruktsioonide lahendus,“ räägib Kokk, lisades, et tihti tellitakse ja antakse ehitajale tööks ette põhiprojekti staadiumis ehitusprojekt, mille detailsus on kogenud ehitajale piisav. „Samas peaks klientidele siiski südamele panema, et kolmas, tööprojekti staadium, on ehitamiseks kõige olulisem, sest selles kajastatakse projekti väga detailselt ja ehitajal on selle abil lihtne ehitada. Suuremate ja keerukamate objektide korral peavad ehitusfirmad tööprojekti elementaarseks.“

Energiasäästule pannakse rõhku, nutika maja lahendustele veel mitte nii palju

Projekteerimise käigus vajavad lahendamist ka kütte-, gaasi-, ventilatsiooni-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid. Et ülesanne täita vastavuses kehtivatele normidele, tuleb vajalikest asutustes taotleda tehnilised tingimused. Üldjuhul korraldab selle arhitektuuribüroo kliendi eest. Et klient saaks kaunima ja harmoonilise lõpptulemuse, pakub kogenud büroo ka sisekujundus- ja haljastusprojekte ning aitab kasutusloa taotlemisega.

Tehnosüsteemide esialgse valiku teeb klient tavaliselt lähtuvalt oma kogemusest või saadud soovituste alusel, samas kuulatakse ka arhitekti või inseneri ettepanekuid. Koostöö toimub projektijuhtimise põhimõttel, toimuvad kaasatud spetsialistide töökoosolekud tegevuse koordineerimiseks, samuti suheldakse pidevalt kliendiga.

„Eelkõige soovitakse praktilise ruumikasutusega ja energiasäästlikku maja. Üldjuhul on kliendid teadlikud ning panevad rõhku soojustusele ja efektiivsele küttele,“ tõdeb 2007. aastal loodud projekteerimisbüroo Aarius Projekti müügijuht. „Heaks väljakutseks arhitektidele on kindlasti ka uue põlvkonna nutikad majad. Perfektsete nutikate majade loomiseks peab koostöö erialaspetsialistide vahel muutuma veel tihedamaks.“

Kuigi tema hinnangu hetkel tellijate poolt suurt tungi nutikate lahenduste suunas näha pole, soovivad viimasel ajal mitmed tootjad läbi koostöö arhitektuuribüroodega vastavad lahendused klientidele kättesaadavamaks teha.

Soovitud lõpptulemus sünnib läbi põhjalike arutelude

Et jõuda soovitud lahenduseni võimalikult kiirelt ja valutult, eeldab tellija poolt eelnevalt kodutööd ning arusaamist, mida täpset tahetakse. Väga olulised on pidevad arutelud arhitektiga, sest selle käigus saab klient kasulikke soovitusi ühe või teise probleemi lahenduseks ning arhitekt paremini aru kliendi tegelikest soovidest.

„Üldlevinum takistus seoses projekteerumisega on see, et esialgsed soovid lähevad vastuollu normatiivaktidega. Samas pärast selgitusi on enamik kliente valmis muudatusteks,“ toob Kokk näite.

Täismahus teenuse, mis sisaldab eel-, põhi-, töö-, eriosade projekte, sisekujundus-, haljastusprojekte ja kasutusluba, võib hind olla ehitustöö maksumusest umbes 5% protsenti, kuid sõltuvalt objekti mahust, keerukusest, ajakulust ka vähem või rohkem.

Kokkuvõtteks

Esmalt mõelge läbi oma võimalused ja vajadused ning otsige ideid büroode tüüpprojektide hulgast.
Uurige internetist erinevate büroode kohta ja saatke päringud mitmele võimalikule pakkujale. Jälgige, et kõik saadetud päringud sisaldaksid ühesugust informatsiooni, sest siis on need hiljem ka omavahel võrreldavad. On juhtunud olukordi, kus üks pakkumine on näiteks eelprojekti kohta ja teine põhiprojekti kohta, mille töömaht kokku on aga esimesest suurem.
Kindlasti tuleb tutvuda pakkujate referentside ja taustaga: kas neil on varasemast samalaadsete projektidega tegelemise kogemust ja kui kaua büroo on turul olnud? See annab täiendavat teavet pakkuja kogemuste ning ülesande teostuskindluse kohta.

Projekti abil näevad tellija ja haljastusfirma soovitavat lõpptulemust, tööde mahtu ja saab koostada täpse hinnapakkumise ning pakkuda töö teostamise tähtajad. Samuti õnnestub ennetada ja vältida kulutusi, mis võivad ilma projektlahenduseta rajamistööde käigus tekkida.

Miks kasutada disaineri abi?

Disaineriga koostöös säästate aega ja raha ning väldite kulukaid vigu, mis võivad rajamistöödel tekkida. Disainer jagab teadmisi taimedest, materjalidest, rajamisest ja koostab soovitud lahenduse vastavalt Teie eelarvele.

Nõuanded

sõltuvalt tööde mahust varuge haljastustöödeks aega
alustage koostööd aiakujundajaga juba enne eramu ehitust
vaadake üle, milline on aia rajamise eelarve ja vajadusel planeerige tööd aastate peale etappidesse.
eelistage kestvaid ja kvaliteetsemaid materjale/tooteid, kuna pikemas perspektiivis nii säästate.
panustage haljastuse rajamisse maksimaalselt, sest ilus ja hästi kujundatud aed on visiitkaardiks teistele ja tõstab Teie kinnisvara väärtust 5-20 %

Aiakujunduse protsess

parima lahenduse leidmiseks alustame eskiis- ja haljastusprojektist.
kliendilt ootame krundi alusplaani olemasolu (paberkandjal või digitaalselt) ja majaprojekti (kuhu vaated ja väljapääsud avanevad).
seejärel vaatame koos haljastajaga krundi olemasoleva situatsiooni, krundi alusplaani, maja projekti üle, kuulame kliendi ära soovid ja teeme ettepanekud. Samuti võime ära määrata sobiliku aia stiili.
pärast esimest kohtumist koostame teile haljastusprojekti või eskiisprojekti hinnapakkumise.
saadame tutvumiseks ja sõlmime projekteerimislepingu.
vajadusel mõõdistame ja kaardistame tähtsamad elemendid
Projekteerime etapiti:
- Horisontaalne planeerimine
- Sillutamine
- Valgustamine
- Haljastus
kui projekt valmis, saate ise oma aia rajada või rajamistöödele hinnapakkumised küsida

Tellija soovidest ülevaate koostamine ja eelarve kooskõlastamine.
Projekteerimslepingu sõlmimine.
Projekti koostamine ja ehitusloa taotlemine.
Ehituse eelarve koostamine.
Ehituslepingu sõlmimine ja ehitamise alustamine.

Varakevad

Märtsis-aprillis on kõige sobivam lõigata tagasi ja kujundada viljapuude võra. NB! Kirsse ja ploome kevadel ei lõigata.
Lõigatud oksi too kindlasti ka tuppa. Lisad vette veidi suhkrut, see kiirendab lehtede ja õite puhkemist.
Läbipaistvast plastmaterjalist tordi-, koogi vms kaanega pakendid sobivad hästi taimede (näiteks ürtide) idandamiseks. Kaaned tuleks augustada, paigutada sooja – päikeselisse kohta ja nii saamegi sobiva kasvukeskkonna.
Kevadel tuleb jälgida, et okaspuud, rododendronid ja teised analoogsed taimed seni, kui maa on veel külmanud, päikesepõletust ei saaks. Neid tuleks katta varjutuskanga või muu varju pakkuva materjaliga.
Lõika ära eelmisel aastal viljunud vaarikaoksad. Samuti korrasta maasikapeenar – eemalda kuivanud lehed ja laiali ajanud võsundid.

Kevad

Õuetaimede istutamisel vali võimalusel pilves ilm või õhtune aeg. Ka enne istutamist hoia taimed varjus ja juured kaetult. Istutusauk kaeva nii sügav, et taime juured oleksid õiges – mitte kokkupressitud asendis. Jälgi, et istutusmuld saaks paigutatud tihedalt ümber juurte. Kasta ohtralt pärast istutamist ja korrapäraselt ka edaspidi.
Kevadel ähvardab tihti öökülma- ja hallaoht. Sellisel juhul kasta taimi ning laota neile kahekordne hallaloor nii, et see taimi ei puudutaks. Taimedele võid peale panna ka näiteks pappkastid, ajalehed vms kattematerjalid. Kui temperatuur langeb alla nulli – tuleks alustada katte vihmutamist.
Kevadel tuleks väetada nii varajasi sibullilli kui ka viljapuid ja marjapõõsaid.
Riisu muru, pane kõik taimsed koristusjäägid komposti.
Kui puude oksad on kasvanud meile mitte sobivas suunas – võime okste kasvusuunda muuta, kas nööriga sidudes või okstele raskuste kinnitamise abil.
Tuhkurenelal lõika pärast õitsemist ära õitsenud võrsed.
Kui kärbid mägimännil korrapäraselt kõiki uusi võrseid – saad tihedama ja kaharama puu.
Rododendroneid väeta õitsemise ajal, sellel ajal tuleb neid ka hoolikalt kasta. Rododendonite all olev maapind (spetsiaalne aiaturvas) kata männiokaste või männikooremultšiga.
Võimalusel kasutada rohuhakkega niidukit. Rohuhake jäta kas murule, pane komposti või kasuta peenrakattematerjalina.

Suvi

Toesta kõrgeid püsililli aegsasti.
Murra ära õunapuudel kasvavad vesivõsud. Vajadusel võib lõigata luuviljalisi (kirsid, ploomid).
Kasta taimi regulaarselt ja võimalusel ohtralt, jättes seejärel mõned päevad või isegi nädalad vahele. Et kastmine oleks vähem vaeva nõudev tegevus – mõtle sellele juba aeda planeerides. Kastmissüsteemi olemasolul vabaneb su aed ka tülikatest maapealsetest voolikutest!
Roosidel lõika regulaarselt ära närtsinud õied. Taimed näevad korrektsemad välja ja ka õitsevad rikkalikumalt.
Seo vajadusel ronitaimede uued võrsed tugedele, samal ajal suunates vääntaimede kasvu sobivas suunas.
Võta üles tulpide jt sibulad ja vii kuivama jahedasse kohta, tagasi istutad need sügisel.
Augustis on õige aeg istutada igihaljaid okaspuid ja püsikuid. Kui tundub, et mõnele püsikule pole tema asukoht just kõige meelepärasem – uuri järele, millist kasvukohta see taim eelistab ja leia talle aias uus asukoht. Samal ajal on võimalik ka jagada puhmaid väiksemateks osadeks ja nõnda meelepärase taime ala suurendada ja mõju rohkem esile tuua.
Kui suveperiood on kuiv – ära lõika muru väga madalaks. Sama soovitus kehtib ka siis, kui on soodumus muru sammaldumiseks, eriti varjulisemates kohtades on soovitatav muru jätta veidi pikemaks.

Sügis

Kui sügis on kuivapoolne, vajavad õrnemad taimed, okspuud, rododendronid jne kindlasti kastmist. Otstarbekas on kasta korraga palju.
Pärast saagi koristust kasvuhoones oleks otstarbekas see kevadeks ette valmistada. Kui kasvuhoone muld on kasutusel olnud kaks aastat – siis tuleks see välja vahetada. Kasvupinnast võiks rikastada hea turbamullaga. Ka kasvuhoone ise tuleb vajadusel parandada ja puhtaks pesta – näiteks survepesuri ja rohelise seebiga.
Võta üles daaliate ja gladioolide mugulad ja pane jahedasse ruumi, kus temperatuur ei lange alla nulli, hoiule.
Kui rehitsed sügisel lehed kokku – pole mingit mõtet neid ära vedada või veel hullem – ära põletada. Pane lehed komposti või põõsaalustesse katteks, kus nad samuti aja jooksul komposteeruvad (ja samas takistavad umbrohu levikut).
Sügisel võid lõigata ja harvendada marjapõõsaid: välja tuleks lõigata eelkõige sõstra- või tikripõõsaste vanad ja murdunud oksad.
Kui roosid enam ei õitse – eemalda õiekobarad, aga varsi lõika ainult nii palju, et oleks hea talvekatet paigutada. Roosid kata kinni siis, kui maapind on juba kergelt külmunud. Kuhja ümber roosi mulda või liiva ning kata roosivarred kuuseokstega. Sama võid teha ka kõigi teiste külmaõrnade püsikutega oma aias.
Ronitaimede kaitsmine talveperioodiks võib osutuda üsna keerukaks. Noored taimed saab tugedelt maha painutada ja katta kuuseostega, aga vanemate taimede puhul see tihti enam ei õnnestu. Sellisel juhul tuleks panna neile peale kaitsevaip või proovida kinnitada hulgaliselt kuuseoksi võrestiku ja taimevarte vahele.
Kui aiatööd on möödas – vaata üle kõik oma aiatööriistad, pese ja korrasta need. Kui selgub, et mõni neist järgmist hooaega tõenäoliselt üle ei ela või on aeg vahetada vana uue ja kasutamissõbralikuma vastu – siis tõenäoliselt on õige aeg seda teha just sügis-talvel. On aega rohkem valida ja kauplused on huvitatud hooajakauba sooduspakkumiste abil ära müümisest.

Talv

Talve lähenedes tee aias kindlaks need õrnad taimed, milledele võiks katuselt langeda suurem kogus lund või mis kasvavad sissesõidu või teiste aiateede vahetus läheduses. Need taimed on vajalik kaitsta lumeraskuse vastu ehitades neile ümber puitsõrestikud ja katta need kuusokstega.
Kui on tegemist lumevaese talvega – oleks hea lund kühveldada külmakartlike taimede juurestiku kohale.
Lumerookimisel tuleb juba esimeste lumesadude ajal arvestada, et ladustaksime lume nii, et kogu talve jooksul kogunev lumi ära mahuks. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, kuhu hakkab kevadel kogenema lumesulamisvesi.
Ära viska talveperioodil kingiks saadud sibullilli minema. Kui lilled on õitsenud – vii sibulad keldrisse (või mujale jahedasse ruumi) ja kevadel istuta need aeda.
Talve jooksul kogunenud munakoored hoia alles. Saad neid kasutada kevadpühade ajal aga ka kevadel aias. Pannes purustatud munakoored ringina ümber õrnemate taimede – kaitseb see taimi tigude vastu.

Olgu tegemist betoonkiviteega (unikivi, nunnakivi, kloostrikivi, murukivi jne) või siis looduskividega paekivi, põllukivi ehk munakivi või mingisuguse muu sillutikiviga, siis suuresti sõltub rajatava tee kvaliteet ja vastupidavus just aluspinnasest ja selle ettevalmistamisest.
Enne kivitee rajamist oleks mõistlik läbi mõelda, mis otstarbel teed kasutama hakatakse. Kas tegemist on (kõnniteega, sillutisega, mis peab kannatama ka sõiduautot) või peab rajatav kivitee kannatama ka suurema massiga autot näiteks prügiauto).
See on vajalik selleks, et kasutada tee aluskihtide ehitusel võimalikult õkonoomselt materjali.
Ehk ei ole mõistlik ehtitada ainult kõnniteeks kasutataval sillutisel sama tugevusega ja paksusega alust kui seda sõiduteel. Nii hoiate kokku materjali ja raha.
Kui kivitee otstarve on selge võib alustada rajamisega.

Platsi märkimine ja aluspinnase koorimine

Tulev kivisillutis märgitakse maha ja külmakerkeohtlikud pinnasekihid eemaldatakse.

Aluspinnase täitmine, kõrguste märkimine ja kallete andmine ja tihendamine

Väljakaevatav pinnas asendatakse paekivikillustikuga minimaalselt 25 cm paksuselt. Edasi märgitakse tulevase teepinna nullkõrgused ja alusele antakse vajalikud kalded vihmavee ärajooksmiseks. Kogu alus nivelleeritakse ja tihendatakse.

Äärekivide paigaldus

Äärekivide kõrgused märgitakse kogu alale ja äärekivi paigaldatakse poolkuivbetoonile.

Liivakihi paigaldus ja sillutiskivi ladumine

Peale killustikualuse tihendamist asetatakse pinnale geotekstiil millele paigaldatakse liivakiht liivakiht vibreeritakse kinni. Geotekstiil väldib edaspidi liiva vajumist killustiku vahele, mis omakorda põhjustab kivide vajumist. Liiva vajumise vältimiseks võib killustikaluse aluse rajada ka kiilumismeetodil. Jämedama fraktsiooniga killustikule lisatakse peenemat, vältimaks läbivajumist. Liivakihile paigaldatakse sillutiskivi. Sillutiskivide vahele pühitakse sõelutud kuivliiv, mis takistab edaspidi kivide liikumist. Valmis plats tihendatakse plaatvibraatoriga(60-80 kg). Kivid tihendatakse paika ja vuugiliiv, mis eelnevalt sai kivide vahele ja peale pühitud tiheneb tänu vibreerimisele.

NB! Alusta sillutise ladumist maja poolt, kui üheks servaks teel on majasein.

Aegajalt jälgi kivivuukide kokkujooksu, et vajalikud korrektuurid saaks tehtud siis kui see veel liialt lisatööd ei vaja.
Enne betooni kuivamist äärekivi all ja ümber veendu, et äärekivi on paigaldatud sirgelt ja nii nagu vaja, et saaks teha veel vajalikke korrektuure.
Ära alusta kivipaigaldusega enne, kui äärekivi on kindlalt paigas (betoon kivistunud).
Proovi arvestada kivi ja platsi mõõtudega nii, et oleks vaja võimalikult vähe lõikamist.
Kui on vaja kivi lõigata, siis kasuta selleks vastavat pinki, kus kasutatakse vett, või siis kivigiljotiini, nii tekib lõikamisel vähem tolmu.
Kui kasutad tavalist ketaslõikurit, siis lõika kohas, kus lõikamisel tekkiv tolm ja puru midagi ära ei riku. (majasein, muru jne).
Kasuta alati vajalikke turvavahendeid. (kindad, prillid, põlvekaitsmed).
Kasuta alati kontrollitud ja korralikke tööriistu.

Kõik tekstis toodud nõuanded on toodud lähtudes isiklikele kogemustele ja koolitustele.

Kindlasti on võimalik teha ka teisiti meie aga soovitame teha nii.