„Tüüpprojekt AARIUS“ valmis majaprojekti valimine on odavam ja kiirem lahendus kui arhitektilt eritellimusprojekti tellimine. Loe lähemalt: https://aarius.ee/tootekategooriad/projekteerimine-ja-ehitus/
OÜ Aarius Projekt müügijuhi Viktor Koka sõnul võimaldab eritellimusprojekt tellijal saada sellise kodu, nagu ta soovib – tulemus on maksimaalselt kliendi soove arvesse võttev ja ainulaadne.
OÜ Finnlog müügijuht Tõnu Niidi rääkis, et kui viis-kuus aastat tagasi müüdi enamasti tüüpprojekte, siis nüüd on rõhuasetus liikunud pigem individuaalsete lahenduste poole.
Ettevõte, mis on eramuehituse vallas keskendunud liimpalkkonstruktsioonist elamute ja suvemajade projekteerimisele ja ehitamisele, peab uue lähenemise põhjuseks kliendi maitse muutumist ning nõudlikkuse kasvu. “Meieni jõudvatest klientidest eelistab kaks kolmandikku tüüpprojekti asemel individuaalset lahendust,” märkis Niidi.
Niidi sõnul võib öelda, et nooremapoolsed pered, kelle rahalised võimalused on ahtamad kui teadlikumal ja nõudlikumal ostjal, kipuvad eelistama tüüplahendusi.
Teise tüüpprojekte eelistava grupi moodustavad vanemad kliendid, kellel lapsed on kodust välja kolinud ja kelle eluase on seetõttu jäänud üksinda elamiseks liiga suureks, mistõttu eelistatakse mõistlikuma suurusega palkmaja linna läheduses.
Tüüpprojekt vajab kohendamist
“Ent praktika näitab, et klientide erisoovide ning kinnistu eripärade ja asukoha tõttu ilmakaarte suhtes tuleb ka tüüpprojekte alati kohendada,” lisas Vendik.
OÜ Aarius Projekt tegevjuhi Tõnu Pippari sõnul saab tellijate maitse-eelistustest tingituna rääkida tüüpprojektide vallas ka tootearendusest. Antud kontekstis tähendab tootearendus seda, et projekteerimisbüroo arhitekt selgitab välja eritellimusprojekte eelistavate klientide soovid ja vajadused ning lähtuvalt trendidest arendab välja uued tüüperamu lahendused.
“Selle tulemusena on uutel klientidel võimalik valida sobilik maja tüüplahendus. Isegi kui seda on tarvis veidi muuta, on kliendil võimalus saada see ajaliselt valmis kiiremini kui eritellimusprojektiga lahendust otsides või ruumilahendusi ümber mängides,” selgitas Pippar.
Paindlikkuse vajalikkust tüüpprojektide puhul tunnistas ka Niidi. Tema sõnul võimaldab tüüpprojekt selle valinud kliendil vastavalt oma soovile projektis teha muudatusi. “Kui tellijat häirivad teatud detailid, näiteks liiga pikad koridorid või liiga hämarad ruumid, saab projekteerimislahendusi jooksvalt muuta,” märkis Niidi.
Üleliigne magamistuba projektist välja
Niidi tõi näiteks, et kui tüüpmajas, mille kogupindala on 180 ruutmeetrit, on projekti järgi liigne magamistuba, mis leiaks harva kasutust, ei pea sellega leppima. Selle asemel, et maksta hoone koguhinnana tuhandeid eurosid rohkem, kui tegelikud vajadused nõuavad, on mõttekam magamistuba ehitamata jätta. Individuaalse eskiisiprojekti koostamise eest tuleb tellijal küll ise tasuda, kuid kokkuvõttes on lõpptulemus soodsam kui pakutav tüüplahendus.
Vendiku sõnul näitab nende praktika, et alati tuleb kohendada puitmajade tüüpprojekte. “Kliendi projektid kohandame alati ümber vastavalt meie puitkonstruktsioonidele, mille tulemusena võib muutuda seinte ja muude kandvate konstruktsioonide paksus,” märkis Vendik.
See on tingitud sellest, et kuigi laias laastus on majatehaste standardelemendid küll sarnased, on neil mõningaid spetsiifilisi eripärasid. Sestap on tüüpprojektide koostajatel raske teha kõikidele majatehastele sobivat projektlahendust. Tõsi, kivimajadele koostatud tüüpprojektide puhul on Vendiku sõnul kohandamist vähem.
Koka sõnul võivad tüüpprojektide ja eritellimuslahenduste hinnad erineda mõnekümnest protsendist kuni mitme korrani. Määravaks on töö maht.
Niidi sõnul on arusaam tüüpprojektist kui taskukohasemast lahendusest osaliselt müüt. “Hinna juures saab määravaks siiski materjalide kulu ja töötundide arv,” märkis ta. Näiteks on tema sõnul ette tulnud, et eritellimusel tehtud täiendustega hoone tuleb kokkuvõttes soodsam kui tüüplahendusega ehitis.