Istutusaja valimine
Paljasjuursed lehtpuud istutatakse kevadel, sel ajal kui nad veel on puhkeseisundis või sügisel ennem pakaseid. Juurepalliga puu istutamiseks on kõige parem aeg kevadel (aprillist-maini) ennem pungade puhkemist ja sügisel oktoobris peale lehtede langemist. Külmakindlatel liikidel loetaks sügisest istutamist paremaks, kui kevadist istutamist, sest taimel on piisavalt aega uueks kasvuperioodiks juurduda. Kui on olnud külm talv ja aias savine muld on kevadine istutamine aga parem. Okaspuud istutatakse kevadel ja sügis. Nende parim istutusaeg oleks vara sügis (august- september)
Konteinertaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul kuni maa külmumiseni.
Sügisel istutatud puud ei tohiks tagasilõigata ega väetada, kuna see soodustab soovimatut kasvu. See töö tuleks jätta kevadeks.
Istutusaugu kaevamine
Istutusaugu suurus peaks olema vähemalt 2 korda sügavam ja laiem, kui on juurestik või juurepall. Taime paremaks juurdumiseks istutusaugu põhi ja seinad kobestada. Kui istustusaeugu põhjas on vettpidav kiht või savi, (selle kontrollimiseks valaga istustuagu põhja vett, kui vesi aeglasel ei imbu vaib jääb põhja pidama) siis tuleb sellest kihist 2-3 auku läbi puurida ja täita sõreda kruusaga, mis liigse vee ära juhib
Tugiteiba paigaldamine
Tugiteiba funksioon on kaitsta puud tuule eest. Kui tugiteivast ei paigaldata siis tuul liigutab puud ning takistab puul uute narmasjuurte välja arenemist ning seeläbi vee ja toiteainete omandamist. Toed peavad vastupidama vähemalt kaks aastat. Tugiteiva pikkus ei tohiks ulatuda võresse. Sidumiskohta peaks jääma 20-25cm madalamale tugiteiba otsast. Madalamale sidudes võib tuul ikka puu kergesti ära murda. Puu ja tugiteiba vahe peaks olema käelaba laiune.
Mulla parandamine
Mulla parnadamiseks võib istutusaugut väljatõstetud mulla segada hästi lagunenud kompostiga 2:1. Orgaanilist massi ei tohiks sügavamale, kui 35 cm sisse segada kuna sügavamates mullakihtides on vähe õhku ja tekib mädanemine ja sellest omakorda juurte kahjustused.
Istutuslõikus
Suvehaljaste liikide puhul on istutamise ajal tehtav lõikamine tavaline harvenduslõikus, mille käigus
- kaheladvalistel üks eemaldatakse,
- hõõrutud oksad eemaldatakse,
- haiged ja vigased oksad eemaldatakse kuni haavani,
- vesivõsud ja liiga alla kasvavad oksad eemaldatakse.
Puu lõikuse aeg valitakse vastavalt liigile. Liialt suur lõikus nõrgendab kasvama hakkamist. Mahlajookvaid puid(kased, vahtrad, lepad ja pähklipuud) ei tohi lõigata enne pungade puhkemist. Peamiselt lõigatakse ära kahjustatud juured. Juurteotste kärpimine soodustab narmasjuurte arengut.
Puu paigaldamine Istutusauku
Juurte leotamine vees ennem istutamist soodustab kasvamaminekut. Istutamisel jälgida, et paljasjuursetel taimedel oleksid juured ühtlaselt jaotunud ja juureotsad allapoole. Taimi istutatakse sama sügavale, kui ta puukoolis kasvasid..Juurekael peab jääma mullapinna tasandile. Parem on istutada natukene kõrgemale kui liiga sügavale. Istutussügavus on äratuntav juurekaelal oleva tumeda ringina. Istutussügavust tuleb kontrollida ennem, ku istutusauk kinni aetakse. Kõige lihtsam on seda teha rehavarrega või toika asetsemisega risti üle istutusaugu serva. Mullapalliga taimed istutatakse nii sügavale, et mullapall oleks kergelt mullaga kaetud. Mullapalli ümber olev kangas sõlmitakse lahti ja jäetakse istutusauku. Pärast istutusaugu mullaga täitmist tuleks muld puujuurte ümber jalaga tugevalt kinni astuda, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga.
Sidumine
Puude sidumiseks on müügil palju erinevaid materjale, kõige parem neist on kookosnöör ja kummipael. Sidumisel jälgida, et ei vigastaks puu koort. Sissesoonimise vältimiseks peab side olema vähemalt 4cm laiune. Sidemeid kontrollitakse vähemalt iga poole aasta järel. Puu tüve kasvamise tõttu hakkavad sidemed sisse soonima ja tuleb teha uus sidumine.
Kastmine
Peale istutamist tehakse kastmisnõgu ümber puu. See täidetakse veega (20-50l vett taime kohta). Kevadistel kuivperioodidel ja esimesel kasvuaasta suvel tuleb taimi kindlasti järjepidevalt kasta . Suurem veepuudus on taimedele ka juunis, kui toimub teine võrsumine. Puid tuleb niikaua kasta, kuni juured on arnenud võra piirile.
Multšimine
Mulla kaitsmiseks kuivamise, erosiooni ja umbrohtumise eest võib mullapinna multšida puukooremultšiga. Multšikihi paksus peaks olema 5-7cm. Kooretükkide suurus võiks olla 10mm-80mm. Loomulikult peab olema kasutatva puukoor kahjulikest ainetest vaba.