Jäätmereform

Jäätmereformi eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Tegemist on valdkonna kümnendi suurima reformiga, mida tehakse tihedas koostöös valdkondlike ekspertidega ettevõtetes, avalikus sektoris ja teadussektoris ning teiste seotud osapooltega.

• JAGA FACEBOOKIS
• JAGA X-IS
• SHARE ON LINKEDIN
• SAADA E-KIRJAGA

Pärast reformi suureneb nii liigiti kogumine kui materjalide ringlus

• Tekib uus ressurss. Eesti majandusse lisandub liigiti kogutud jäätmete näol igal aastal 150 000 tonni uut ressurssi.
• Suureneb ringlussevõtt. Enamus liigiti kogutud materjalist saab Eestis ringlusse võetud.
• Sorteerimine on odavam. Kes sorteerib, maksab 3–5 eurot kuus.
• Sorteerimine on mugav. Konteinerid on kodude lähedal, süsteem on lihtne ning tänu digitaliseerimisele läbipaistev.
• Väheneb jäätmemaht. Ladestatud olmejäätmete maht väheneb 100 000 tonnilt aastas peaaegu nullini.
• Elukeskkond on puhtam. Väheneb jäätmereostus ning vajadus loodusvarade kaevandamise järgi.

Rohkem kui 2/3 meie olmeprügist saab uuesti kasutada

Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne jäätmeid, mida saaks materjalina uuesti kasutada, kuid mis praegu põletatakse või ladestatakse prügilatesse. Bio- ja pakendijäätmeid jõuab segaolmesse liiga palju, ligi kolmandik mõlemast ning ringlussevõtumahud pole viimase 10 aastaga suurenenud. Jäätmekäitlusteenused on ebaühtlased, sorteerimisjuhised vastukäivad ning avalikud pakendikonteinerid on ebamugavad, anonüümsed ja vähese kontrolliga. Keskkonnasõbralike pakendite kasutamine ja pakendijäätmete vähendamine on vähe soositud ning piiratud info jäätmevoogude kohta raskendab tõhusat jäätmekäitlust.

Jäätmereformi väljatöötamisel tuginetakse meie kohalike ekspertide, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide nõuannetele. 2020.–2021. aastal koostasid Maailmapanga eksperdid koostöös meie valdkondlike ekspertidega põhjaliku Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsi. Jäätmereformiga soosime ka valdkonna hea praktika laienemist mitmete edumeelsete omavalitsuste näitel või konkreetsete lahenduste puhul nagu näiteks pandipakendid, korduskasutuspakendid, üldiselt kestlikum pakendidisain ning digitaalne ja kaalupõhine andmevahetus.

Puhtama keskkonna ees on igaühel vastutus

Jäätmereformi käigus vaadatakse üle kogu jäätmeahel – pakendiettevõtja, jäätmekäitleja, omavalitsus, inimene ja riik – ning süsteem pannakse ühtse loogika alusel tööle.

• Eraldi tuleb koguda ka pakendijäätmed. Kortermajades hakkab üldjuhul olema 4 konteinerit: 1) segaolmejäätmed, 2) biojäätmed, 3) vanapaber koos paber- ja kartongpakenditega, 4) plastpakendid koos metallpakenditega. Klaaspakendite kogumislahenduse otsustab kohalik omavalitsus. Eramajades ja hajaasustuses on konteinereid vähem, sest säilib biojäätmete kompostimise võimalus, laieneb pakendikotiteenus ja seal, kus mõistlik, jäävad alles ka avalikud konteinerid.
• Sorteerimine muutub rahaliselt kasulikuks. Kes kogub jäätmeid liigiti, nende majapidamise prügiarve on keskmiselt 3–5 eurot kuus. Kes ei kogu liigiti, maksab rohkem.
• Jäätmevedu korraldatakse ühtselt. Segaolme-, bio-, paberi- ja pakendijäätmete vedu korraldatakse ühiselt KOVi poolt. See teeb lihtsamaks nii arveldamise kui klienditeenindusega suhtlemise.
• Laienevad head praktikad ja tekib rohkem võimalusi. Tänu jäätmeveo arves sisalduvale jäätmehoolduse püsikulule saab omavalitsus pakkuda inimestele rohkem teenuseid. Selleks võib olla pakendikotiteenuse pakkumine, mugavamad jäätmejaamad jm.
• Suureneb usaldus. Jäätmereformi raames digitaliseeritakse jäätmeandmed nii, et igaüks teab, kuhu tema jäätmed liiguvad ja mis neist edasi saab.

Nende muudatustega muutub jäätmekäitlus inimese jaoks lihtsaks ja arusaadavaks ning inimesed on motiveeritud jäätmeid sorteerima.

Riik toetab muudatuste elluviimist rohkem kui 100 miljoni euroga

2023. aasta lõpus kinnitas kliimaminister riigi jäätmekava 2023–2028, mille alusel jagab riik kokku rohkem kui 100 miljonit eurot omavalitsustele ja ettevõtjatele, et viia ellu jäätmereformis kavandatud muudatused.

Toetuseid jagab Keskkonnainvesteeringute Keskus:

• Ettevõtete ressursitõhususe toetus – taotlusvoor on avatud
• Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite toetus – taotlusvoor on avatud
• Jäätmete ringlussevõtu suurendamise toetus – taotlusvoor on avatud
• Jäätmetekke ja pakendi vähendamine – taotlusvoor avaneb 24. märtsil 2025

Jäätmereform loob eeldused rahvusvaheliste kokkulepete saavutamiseks

• Plasti vähendamine. Ülemaailmse plastileppega saavad riigid kohustuse plasti kasutamise optimeerimiseks, innovatsiooniks ja jäätmete vähendamiseks. Sellele aitab kaasa 10 miljoni euro suurune pakendidisaini toetusraha.
• Teisese toorme eelistamine. EL pakendimäärus seab riikidele nõuded pakendite teisese toorme sisaldusele. Eestis tähendab see vajadust toota materjali ümbertöödeldud jäätmeplastist, mille eelduseks on liigiti kogutud puhas jäätmematerjal. Selle saavutamist toetavad kohtkogumise kohustus ja mehaanilisele ning keemilise ringlussevõtu toetusrahad.
• Korduskasutuspakendite kasutamine. EL pakendimäärus nõuab korduskasutuspakendite kasutamist. Seda toetab pakendidisaini toetusraha.
• Ringlusse võtmata pakendiplast. Eesti maksumaksjad maksavad EL-ile igal aastal umbes 20 miljonit eurot ringlusse võtmata pakendiplasti eest. Seda tasu saab vähendada pakendidisaini toetusraha abil.

Eesmärk: jäätmereformi regulatsioon jõustub 2025. aastal

Töötame selle nimel, et jäätmereformi regulatsioon jõustuks 2025. aastal. Seejärel algab muudatuste järk-järguline elluviimine, arvestades kehtivaid lepingutähtaegu, omavalitsuste ja ettevõtjate võimalusi ning toetusvoorude edenemist.

Allikas: https://kliimaministeerium.ee/jaatmereform